La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku

Slides:



Advertisements
Apresentações semelhantes
Saúde e Segurança no Trabalho
Advertisements

II Conferência Estadual de Saúde Mental
ONU ORGANIZAÇÃO DAS NAÇÕES UNIDAS
PROPOSTA DE REVITALIZAÇÃO PROPOSTA DE NÃO SE SABE BEM O QUÊ
São Tomé e Príncipe, de 3 a 6 de Dezembro de 2012
Minuta de resolução para CIB
E STATUTO D ATA / PROSESSO KOLEKSAUN MAPA Dadus signifika hanesan notas husi akumulasaun faktus. Dadus hanesan modelu husi DATUM, nebe mai husi liafuan.
Semináriu Universidade Monash
Timor Leste LNG Meihi Realidade no Dezafiu Lansamentu Relatoriu La’o Hamutuk 18 Fev 2008 SERN Secretário de Estado dos Recursos Naturais.
PREVENSAUN NO KONTROLO BA TABACO IHA TIMOR LESTE
Data Basiku Totál área rai nian 377,923 kilómetru kuadradu (ai-laran: 66.4%, rai ba to’os no natar: 12.6%) (2005/2006)* Populasaun Tokon (2006)*
FÓRUNS DE VIGILÂNCIA SANITÁRIA ESTRATÉGIA DE FORTALECIMENTO DA GESTÃO DO SISTEMA NACIONAL DE VIGILÂNCIA SANITÁRIA NO SUS AVANÇOS: Realização de Fóruns.
Analiza Proposta Orsamentu Jerál Estadu 2015
Briefing GRB ba PN Juvinal Inacio Ze B. Dias-Charlie Scheiner La’o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da.
Critérios para a distribuição dos recursos financeiros correspondentes à Compensação das Especificidades Regionais para o ano de 2010.
Dr Brett Williams Brett G Williams Law Office, Sydney
Apresentasaun Grupo : 1. Domingos Bento Pereira 2. Norberto Belo 3. Sebastiao Domingos Freitas Belo 4. Ambelita Marques 5. Joni Lopes ICT Trainee UNDP-Minister.
Programa Educação Matemática nos Anos Iniciais - EMAI
DRAP Norte Direção Regional de Agricultura e Pescas do Norte GOVERN O DE PORTU GAL MINISTÉRIO DA AGRICULTURA E DO MAR.
Ariel Donegá Melissa Pereira Sabrina Miranda Samira Nascimento Abril 2009.
4ª CONFERENCIA MUNICIPAL DOS DIREITOS DA PESSOA IDOSA
AS CRIANÇAS SÃO AS FLORES DE GUINÉ-BISSAU
Escola Superior de Guerra
deve no topiku spesial Imprestimus no sustentabilidade
AUDIÊNCIA PÚBLICA 2º QUADRIMESTRE DE 2013
Timor-Leste Studies Association (TLSA)
Pergunta peskiza nian, métodu ho instrumentu
Prof. MSc. Giovane Mota Faculdade de Geografia e Cartografia Universidade Federal do Pará V SECSAL SEMANA CIENTÍFICA DE SALVATERRA.
Aprezentasaun La’o Hamutuk iha Semináriu organiza hosi Plan Internasionál Timor-Leste Aileu, 10 Jullu 2015.
Sem fins lucrativos e com abrangência nacional, o Instituto Equipav é responsável pela estratégia e monitoramento dos investimentos sociais do Grupo Equipav.
Apresentação Mudanças nas Alíquotas de ICMS e Criação do Fundo Estadual de Combate e Erradicação da Pobreza - FECOEP
Recursos Financeiros SUS – Gastos à Luz da Legislação Vigente Antonio Carlos Rosa de Oliveira Junior Diretor Executivo Fundo Nacional de Saúde/MS São Luiz.
Peskiza kona ba prezervasaun
Recursos Financeiros SUS – Gastos à Luz da Legislação Vigente Por: Antonio Carlos Rosa de Oliveira Junior Diretor Executivo FNS Ilhéus - BA Setembro de.
Enkontru Públiku Juvinal Dias Peskizadór Ekonómiku no Rekursu Naturais La’o Hamutuk Instituto ba Analiza no Monitor Desenvolvimento iha Timor-Leste Efeitu.
Sunrise LNG iha Timor-Leste Mehi, Realidade no Obstaklu sira La’o Hamutuk Fevereiru 2008.
Objetivos O Programa de Redução da Violência Letal tem como objetivos: mobilizar e articular a sociedade em torno do tema dos homicídios construir mecanismos.
CURSO DE APERFEIÇOAMENTO PROPOSTA CURRICULAR E METODOLOGIA NA EDUCAÇÃO INTEGRAL. Pará
Halo Planu. Regra durante hala’o workshop SERVISU UMA Hakerek oinsaa ba futuru hau bele hetan fiar husi ema seluk hodi organiza hau nia eventu desportu.
" Perspectivas 2005: Oportunidades de Desenvolvimento" CDES – Clemente Ganz Lúcio.
16 A 19 DE MAIO DE 2016 JARAGU Á DO SUL - SC. Saneamento Básico: um direito de todos. “A visão dos trabalhadores sobre o acesso ao saneamento no Brasil”
Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste
{ Aula 2 Formas de análise do subdesenvolvimento.
II REUNIÃO DA CORDENAÇÃO DA REDE ePORTUGUÊSe PREPARADO PELO: 1. FRANCISCO PEREIRA DO REGO 2. VITALIANO JOSE DA SILVA LEONG 3.JUSTINO DE ARAUJO 18 DE SEPTEMBER.
Objetivos e Instrumentos
1 BRASIL AGENDA PARA O SAIR DA CRISE APRESENTAÇÃO Brasília, 2016 Este documento foi desenvolvido tendo como referência a publicação Regulação.
Eleisaun Prezidensial 2017
A Dívida Pública e a política de juros
AGENDA ESTRATÉGICA DA INDÚSTRIA PARA A INFRAESTRUTURA DE TRANSPORTES E A LOGÍSTICA CATARINENSE – 2017 GLAUCO JOSÉ CÔRTE PRESIDENTE DA FIESC FLORIANÓPOLIS,
Bruna Nº 4 hestefane Nº12 Lídia Nº14
PERSONAGENS APOSTILA 1º ANO – SMERJ/2016
8 ano Oceania e Antártica
Formalizasaun Klubu.
Mana Lu irmã Maria de Lurdes
Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 13 Juñu 2017
dos recursos geológicos
Juvinal Dias Peskizadór La’o Hamutuk
Para elaborar projeto de intervenção
PARTE II SISTEMA NACIONAL DE ARQUIVOS DE TIMOR LESTE
Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 14 Novembru 2017
ISO A primeira norma internacional sobre Compras Sustentáveis: para alcançar as melhores práticas.
Desenvolvimento Econômico
Capacitação Pedagógica Aula 02
Bee no Saneamentu INKLUSIVU Ba Seminariu
1 Fevreiru 2019 Aprezentasaun LH ba Sosiedade Sivíl kona-ba Projetu Greater Sunrise Organiza husi Fongtil Dili, 1 Fevreiru 2019.
“Observasaun no Analiza ba Politika Governu Iha Orsamentu Jeral Estadu” La’o Hamutuk Dili, 3 Maiu 2019.
Aprezentasaun ba membru RDDU no Partisipante sira
REJISTRASAUN RAI IHA TIMOR-LESTE Analiza ba Impaktu husi SNC
A estrutura etária é a distribuição da população por intervalos de idades.
Transcrição da apresentação:

La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku 6 Dezembru 2016 Proposta Orsamentu Estadu 2017: Impaktu ba Timor-Leste nia sustentabilidade no povu nia moris Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 6 Dezembru 2016

Timor-Leste enfrenta problema malnutrisaun boot liu iha rejiaun Kuaze metade husi Timor-Leste nia labarik sira ho malnutrisaun iha 2014 Labarik ida ne'ebé ho malnutrisaun bele hetan kanek permanente, no labele sai traballadór produtivu Malnutrisaun sei iha impaktu boot ba Timor- Leste nia futuru

TL moris ho fiar ba petróleu La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku 6 Dezembru 2016 TL moris ho fiar ba petróleu GDP (PIB) petróleu iha 2014: t$2,774 (66%) t$4,328 (76%) iha 2013 GDP la'ós petróleu iha 2014: t$1,400 (34%) t$1,313 (24%) iha 2013 Setór produtivu (agrikultura no fabrika) t$ 204 (5%) t$ 209 (4%) iha 2013 Projesaun reseita estadu iha 2017:………….. tokon $1,312 t$843 (64%) sei mai husi investimentu Fundu Petrolíferu t$263 (20%) sei mai husi reseita husi mina no gas t$206 (16%) sei mai husi fonte la'ós petróleu Orsamentu Estadu 2017:………………………… tokon $1,387 t$1,079 (78%) sei mai husi Fundu Petrolíferu iha 2017. t$ 206 (15%) sei mai husi reseita doméstika t$ 102 ( 7%) sei mai husi kreditor internasionál sira, tenke selu tusan. Atividade estadu nian, selu ho osan petróleu, maizumenus metade ekonomia “la'ós petróleu” tanba osan husi estadu sírkula iha ekonomia lokál. Balansu komérsiu: servisu (2014) sasán la inklui mina (2015) Importa t$1,623 t$578 Esporta t$62 t$16 (95% cafe) Defisit -t$1,561 -t$562 “Rendimentu” petróleu ba estadu, la'ós ba povu.

Timor oan barak moris iha pobreza nafatin Iha 2007, na’in 509,000 mak moris iha pobreza Tuir Governu nia relatóriu foun, iha 2014, na’in 489,000 mak moris iha pobreza, mudansa ki’ik liu dezde 2007 Timor oan barak laiha asesu ba servisu báziku nian hanesan saneamentu, bee-moos, saúde no edukasaun ne’ebé adekuadu

La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku 6 Dezembru 2016 Timor-Leste nia ekonomia no Orsamentu Estadu depende maka'as ba petróleu 78% osan iha Orsamentu Estadu 2017 sei mai husi Fundu Petrolíferu 84% Estadu nia reseita durante 2017 sei mai husi Fundu Petrolíferu nia investimentu no reseita mina no gas Setór produtívu – agrikultura no fábrika – nia kontribuisaun ba GDP mak $204m (5% husi totál) de’it iha 2014, no $209m (4%) iha 2013 Iha 2015, TL importa sasán ho valór $578m, maibé esporta $16m de’it (95% kafé) la inklui mina no gas, maizumenus hanesan iha 2014

Ekonomia naun-petróleu, naun-estadu la iha mudansa Só konstrusaun ho administrasaun públiku de’it mak aumenta dezde 2002, maibé setór sira ne’e depende ba estadu nia gastus. Setór produtívu – agrikultura no fabrikasaun – la aumenta dezde 2002.

Reseitas husi mina no gas besik hotu ona Depois 2019, Timor-Leste sei hetan rendimentu husi taxa no FP nia investimentu de’it, tanba BU sei para produsaun.

Produsaun no rendimentu tun dezde 2012, no sei la aumenta

Kreximentu GDP negativu tanba produsaun mina menus Kreximentu GDP petróleu iha 2014 mak negativu 39.9% Kreximentu GDP totál iha 2014 mak negativu 27.8%

Retornu husi Fundu Petrolíferu nia investimentu menus duké espetasaun Governu asume retornu 5.7% kada tinan, maibé retornu atinje 5.7% iha 2013 ida de’it Retornu mak negativu $20 milloens iha 2015 Bainhira Fundu nia saldu tun, retornu iha futuru mós tun

Levantamentu as liu husi FP ameasa Fundu nia sustentabilidade Proposta OJE 2017 presiza levantamentu biliaun $1.079 Planu atu foti RSE besik dala hat kada tinan entre 2018 no 2021 FP nia saldu sei tun ba iha biliaun $13 iha 2021 Retornu no RSE sei menus iha futuru tanba Fundu nia saldu menus

Karik planu hotu halo too kompletu, FP bele mamuk iha 2026

Projetu balun de’it mak hetan alokasaun boot liu ZEESM hetan $218m iha 2016, $172m tan iha 2017 Maibé… Benefísiu husi projetu hirak ne’e ba povu TL la klaru Estudu viabilidade ekonómiku seidauk públika Projetu sira ne’e ameasa FP nia sustentabilidade

Alokasaun ba servisu báziku ho setór sustentável seidauk adekuadu Governu aloka $461m ba saúde entre 2011-2017, $883m ba auto-estrada Tasi Mane entre 2016-2021 Governu aloka $922m ba edukasaun entre 2011-2017, $924m ba Suai Supply Base entre 2016-2021 Governu aloka $229m ba bee-moos no saneamentu ba nasaun tomak entre 2011-2017, $524m ba ZEESM iha 2015-2017 de’it

Maioria ZEESM nia osan sei selu ba saláriu no infrastrutura boot

OJE 2017 hakarak gasta $2 billoens ba Tasi Mane entre 2017-2021 Proposta OJE 2017 la inklui kustu ba refinaria iha Betano, Planta LNG iha Beaçu. Projetu sira ne’e presiza investimentu kapitál mínimu $12 billoens (inklui $3 billoens husi povu nia osan).

Projetu Tasi Mane iha inserteza no problema barak Hyundai sai tiha ona husi kontratu ba Supply Base, maibé Governu kontinua aloka $800m+ ba projetu Projetu depende totálmente ba rendimentu husi Sunrise – maibé problema ho Australia seidauk resolve Bayu-Undan atu maran ona, no Timor-Leste la iha kampu mina seluk Estadu sei gasta $billoens ba setór petróleu no haluha setór sustentável nafatin Projetu sei foti komunidade nia rai no uma, estraga sira nia vida moris, kria konflitu sosiál, estraga meiu ambiente TimorGAP la iha kapasidade atu jere projetu – presiza lori kompañia no maioria traballadór sira husi li’ur

Kompañia barak buka mina iha Tasi Timor kleur ona… Maibé hetan kampu 1 de’it ho valór komersiál dezde 2000 Posu atestadu barak mak fura, maibé rezultadu la iha Kompañia mina la interese atu aplika ba kontratu iha JPDA ona – TL tenke fó atensaun

La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku 6 Dezembru 2016 Empréstimu sira aumenta lalais – oinsá mak Timor-Leste sei selu fila fali iha futuru? Selu hahú iha 2017, no proposta OJE aloka t$1.5. LH nia estimasaun tusan ne’ebé TL selu mak t$5 iha 2018, t$10 iha 2019, t$22 iha 2020 no t$28 iha 2021, mezmu sein empréstimu ba Tasi Mane ka Portu Tibar. Livru Orsamentál 4 hateten selu tusan iha 2021 ho t$1.8, ka menus um-desimu kompara ho montante loloos Relatóriu Article IV hosi FMI iha 2016 hateten katak aumenta empréstimu sei tau Timor-Leste iha risku hodi monu ba iha dívida ida ne’ebé la sustentável. TL aprova ona kontratu empréstimu ho valór liu $370m Proposta OJE 2017 inklui planu atu foti empréstimu ho valór $1,460m Maioria sei selu ba projetu boot – auto-estrada, aeroportu, Suai Supply Base

Sá dalan ne’ebé mak di’ak liu ba Timor-Leste? La’o Hamutuk rekomenda planu tenke realistiku, bazeia ba rekursu ne’ebé mak iha Prioridade mak hadi'ak povu nia kualidade moris no investe iha setór sustentável (agrikultura, indústria ki’ik, turizmu) Tenke hili dalan ba moris ne’ebé estavel, pás iha futuru, livre hosi pobreza, deprivasaun no konflitu Timor-Leste labele sai hanesan Nauru, vítima ida hosi malisan tanba fakar arbiru nia rekursu naun renovavel

Ukun-nain atu fiar se? Atu fiar ba ema boot sira iha setór petróleu Timor-Leste ne’ebé hateten katak Timor-Leste sei iha riku soin barak mak seidauk deskobre ka atu fiar ema sira ne’ebé hateten atu ita presiza dezeña polítika bazeia ba saida mak ita hatene ona loloos?

La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku 6 Dezembru 2016 Obrigadu Bele hetan informasaun tan iha La’o Hamutuk nia website http://www.laohamutuk.org La’o Hamutuk nia blog http://laohamutuk.blogspot.com/ Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Dom Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste +670 7723 4330 (mobile) +670 332 1040 (landline) Email: laohamutuk@gmail.com