Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 14 Novembru 2017 Mina, Deve no Sustentabilidade: Timor-Leste nia planu ba empréstimu no nia implikasaun ba futuru Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 14 Novembru 2017
Istória empréstimu iha TL Governu aprova Lei iha 2009 ne’ebé loke dalan ba TL atu empresta osan Governu komesa asina kontratu iha 2012 JICA, ADB, Banku Mundiál no Xína EXIM Bank TL sei empresta osan ba projetu 7 Estrada 6 + projetu hadi'ak drenajen iha Dili Valór kontratu empréstimu asina tiha ona: $400 milloens TL gasta tiha ona $83 milloens
Governu nia planu ba empresta osan aumenta lalais
Justifikasaun ba empresta osan Ema ne’ebé suporta TL empresta osan dehan katak: ‘Empréstimu mak baratu liu duké hasai osan ho valór hanesan husi Fundu Petrolíferu’ TL presiza infrastrutura, maibé rekursu finanseiru limitadu Projetu empréstimu sira lori benefísiu sosio- ekonomiku barak TL hetan asisténsia tékniku bainhira nia empresta osan husi ajénsia internasionál
Timor-Leste nia reseitas husi mina no gas besik hotu ona Bayu-Undan sei para produsaun iha 2020-21; reseitas sei la to’o $100 milloens komesa tinan oin (2018) Sunrise bele komesa… maibé ita seidauk hatene bainhira, no TL sei hetan hira; iha posibilidade mós Sunrise sei nunka komesa
Estadu depende maka'as ba Fundu Petrolíferu 78% osan iha OJE 2017 hasai direta husi FP Só 15% mak mai husi reseitas doméstika
FP nia sustentabilidade la serteza OJE 2017 planu atu hasai besik dala 4 RSE entre 2018-2021 OJE: saldu FP sei tún ba $12.3 biliaun iha 2022
Funan FP ‘teoretiku’ kompara ho funan empréstimu Funan FP dala barak la atinje target Só de’it iha 2008, 2013 no 2017 Karik Governu kontinua viola RSE FP nia funan sei tun ki'ik tanba saldu sei mós tun FP bele hotu iha tinan 10-15 tan Bainhira FP mamuk nia sei la hetan funan ona Empréstimu konsesionál ho funan ki'ik, maibé empréstimu komersiál boot
TL presiza infrastrutura… maibé infrastrutura saida? Governu aloka osan barak ba infrastrutura boot – polítika ‘frontloading’ Tanba TL nia osan limitadu, empréstimu hanesan ‘rekursu’ seluk ne’ebé TL bele uza Maibé, osan empréstimu ne’e sei gasta ba saida?
Maioria empréstimu sira mak aloka ba estrada boot no megaprojetu sira
Projetu ne’e ameasa povu nia moris no TL nia futuru Mega-projetu la iha viabilidade ekonómiku, no lori impaktu negativu barak Foti komunidade nia uma no rai agrikultura Estraga komunidade nia vida-moris no ambiente Kria pobreza no konflítu sosiál Sei han TL nia rekursu barak Karik Governu empresta no gasta osan barak ba projetu ne’ebé la hetan retornu, TL sei enfrenta problema boot iha futuru
Timor-Leste tenke selu fila fali hira?
Deve sei fó todan boot ba TL nia povu iha futuru Fundu Petrolíferu bele mamuk, no iha posibilidade TL sei la hetan osan husi kampu mina seluk TL nia populasaun sei aumenta 20% TL tenke uza parte husi reseitas doméstika hodi selu fila fali deve iha futuru Reseitas doméstika mesak sei la too atu kobre nesesidade povu TL tomak
Karik TL la bele ka lakohi selu fila fali nia deve? Nasaun dala barak deklara ‘default’ bainhira la bele selu deve FMI bele fó ‘bailout’ – empréstimu boot foun hodi selu fila fali deve tuan Nasaun sei lakon soberania – kreditór mak kontrola polítika fiskál, ekonómiku ‘Austerity’ halo susar ba nasaun ki'ik sira atu dezenvolve an TL tenke aprende husi nasaun seluk ne’ebé hetan krize deve – Korea, Filipina, Argentina
Polítika austerity sira ne’ebé ko’a despeza publika no aumenta taxa halo ema barak sofre no hirus Manifestasaun barak kontra austerity iha Korea, Grésia, UK, Filipina, Nigeria, Irlanda, Argentina, Canada, Brasil
Konkluzaun TL la bele kontinua gasta no empresta osan biliaun ba biliaun – la sustentável Tenke avalia projetu boot sira La bele harii infrastrutura boot de’it - povu presiza buat seluk TL sei enfrenta austerity iha futuru tanba Fundu Petrolíferu sei tun Di’ak liu lalika deve tan atu nune’e lider TL mak bele kontrola desizaun iha futuru
Obrigado. Bele hetan informasaun liu tan iha: La’o Hamutuk nia website http://www.laohamutuk.org La’o Hamutuk nia blog http://laohamutuk.blogspot.com/