REJISTRASAUN RAI IHA TIMOR-LESTE Analiza ba Impaktu husi SNC

Slides:



Advertisements
Apresentações semelhantes
Claudineu de Melo “Diretrizes para a Superação do Capitalismo”
Advertisements

Estatuto da Terra Brasileiro.
Julho/2002 João Pessoa - PB Julho/2002 João Pessoa - PB ANEEL e a Descentralização Jaconias de Aguiar Diretor Jaconias de Aguiar Diretor Audiência Pública.
Outubro-2006.
La Supervisión de los Custodios en Brasil Aspectos Legales.
O QUE É OCB/RO?. O QUE É OCB/RO? Órgão que representa e defende os interesses do Sistema Cooperativista no Estado de Rondônia.
PÁTRIA, NAÇÃO, ESTADO, GOVERNO, POLITICA
Estoque.
IV Conferência Nacional Infantojuvenil pelo Meio Ambiente
Noções de Administração
PREPARAÇÃO DO CENSO GERAL DE ANGOLA. 1. Introdução Em Angola, o primeiro recenseamento geral da população teve lugar em 1940 e até 1970 realizou-se um.
Superintendência de Serviços Administrativos Diretoria de Material
A Recente Crise Económica e Financeira
São Tomé e Príncipe, de 3 a 6 de Dezembro de 2012
E STATUTO D ATA / PROSESSO KOLEKSAUN MAPA Dadus signifika hanesan notas husi akumulasaun faktus. Dadus hanesan modelu husi DATUM, nebe mai husi liafuan.
Os Novos Marcos Regulatórios
Semináriu Universidade Monash
Timor Leste LNG Meihi Realidade no Dezafiu Lansamentu Relatoriu La’o Hamutuk 18 Fev 2008 SERN Secretário de Estado dos Recursos Naturais.
PREVENSAUN NO KONTROLO BA TABACO IHA TIMOR LESTE
Data Basiku Totál área rai nian 377,923 kilómetru kuadradu (ai-laran: 66.4%, rai ba to’os no natar: 12.6%) (2005/2006)* Populasaun Tokon (2006)*
A seleção pública de projetos e iniciativas culturais é uma prática cada vez mais adotada pelo Ministério da Cultura, por empresas públicas e privadas,
PLANO DE NEGÓCIO Parte 2 FONTE: SEBRAE.
Analiza Proposta Orsamentu Jerál Estadu 2015
Briefing GRB ba PN Juvinal Inacio Ze B. Dias-Charlie Scheiner La’o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da.
Características e fundamentos da Economia Social.
Dr Brett Williams Brett G Williams Law Office, Sydney
Apresentasaun Grupo : 1. Domingos Bento Pereira 2. Norberto Belo 3. Sebastiao Domingos Freitas Belo 4. Ambelita Marques 5. Joni Lopes ICT Trainee UNDP-Minister.
Ana Rita Belens / Lívia Oliveira / Roberto Rivelino / José Carlos
Escola Superior de Guerra
deve no topiku spesial Imprestimus no sustentabilidade
REGULAMENTAÇÃO DE EMPREGADOS DE EDIFÍCIOS: PRÓS E CONTRAS Organizado por Marcos Verlaine Jornalista, analista político e assessor parlamentar do Departamento.
Ministério da Educação
Timor-Leste Studies Association (TLSA)
Pergunta peskiza nian, métodu ho instrumentu
Aprezentasaun La’o Hamutuk iha Semináriu organiza hosi Plan Internasionál Timor-Leste Aileu, 10 Jullu 2015.
Convenção sobre os Direitos das Pessoas com Deficiência
Peskiza kona ba prezervasaun
Enkontru Públiku Juvinal Dias Peskizadór Ekonómiku no Rekursu Naturais La’o Hamutuk Instituto ba Analiza no Monitor Desenvolvimento iha Timor-Leste Efeitu.
Sunrise LNG iha Timor-Leste Mehi, Realidade no Obstaklu sira La’o Hamutuk Fevereiru 2008.
Central de Aquisições e Contratações Públicas: O uso dos padrões e-Ping na estruturação do planejamento das contratações Brasília, 18 de junho de 2013.
ESCOLHA DO LIVRO DIDÁTICO PNLD 2012 Em 2010, foi publicado o Decreto 7.084, de , que regulamentou a avaliação e distribuição de materiais.
Auditoria Operacional nas ações de Assistência Técnica e Extensão Rural (Ater) Acórdão 2.395/2013 – TCU – Plenário Ministro-Relator: André de Carvalho.
REDE DE APOIO - refletirmos sobre o contexto em que estamos inseridos e as relações que podemos estabelecer a partir desse lugar no qual, nos relacionamos.
Aos três anos de vigência da Lei de Acesso à Informação, no dia 16 de maio de 2015, a Controladoria Geral da União (CGU) lançou, em Brasília, o índice.
I NSTITUTO N ACIONAL DE C OLONIZAÇÃO E R EFORMA A GRÁRIA - INCRA Brasília, maio de 2015.
Autores Orientadores Camila Cavalcanti (IGEO), Victor Freitas (GPDES), Richard Gomes (FND), Thiago Barbosa (GPDES ), Guilherme Azeredo (FND), Rafael Paschoa.
Halo Planu. Regra durante hala’o workshop SERVISU UMA Hakerek oinsaa ba futuru hau bele hetan fiar husi ema seluk hodi organiza hau nia eventu desportu.
II REUNIÃO DA CORDENAÇÃO DA REDE ePORTUGUÊSe PREPARADO PELO: 1. FRANCISCO PEREIRA DO REGO 2. VITALIANO JOSE DA SILVA LEONG 3.JUSTINO DE ARAUJO 18 DE SEPTEMBER.
Coordenação-Geral de Cadastro e Cartografia – INCRA/SRFA 03/11/2010 Ministério do Desenvolvimento Agrário - MDA Instituto Nacional de Colonização e Reforma.
Eleisaun Prezidensial 2017
Questão racial e social
Or. Fabiana Vargas Ferreira
La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku
Formalizasaun Klubu.
Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 13 Juñu 2017
Ministério das Obras Públicas, Habitação e Recursos Hídricos
Juvinal Dias Peskizadór La’o Hamutuk
A organização do território e do espaço citadino
PARTE II SISTEMA NACIONAL DE ARQUIVOS DE TIMOR LESTE
Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 14 Novembru 2017
INTRODUÇÃO A ADMINISTRAÇÃO
Programa de Descontos Policard.
UNIVERSIDADE ABERTA DO SUS
Bee no Saneamentu INKLUSIVU Ba Seminariu
1 Fevreiru 2019 Aprezentasaun LH ba Sosiedade Sivíl kona-ba Projetu Greater Sunrise Organiza husi Fongtil Dili, 1 Fevreiru 2019.
“Observasaun no Analiza ba Politika Governu Iha Orsamentu Jeral Estadu” La’o Hamutuk Dili, 3 Maiu 2019.
Aprezentasaun ba membru RDDU no Partisipante sira
Experiências da participação do Colégio Bandeirantes / SP 13/06/2019
Reforma agrária 7º Ano.
Regularização fundiária - iterma
Transcrição da apresentação:

REJISTRASAUN RAI IHA TIMOR-LESTE Analiza ba Impaktu husi SNC Rede Ba Rai Ekipa Legal Ekipa Terrenu Ekipa Monitorizasaun Aprezenta husi Mariano Ferreira (La’o Hamutuk)

OUTLINE Introdusaun Objetivu peskiza Metodolojia Konteúdu Relatóriu Konsep. rejistrasaun no Admin Rai Istória rejistrasaun rai Baze legal ka Lei relevante sira Analiza ba SNC nia servisu Info. Públiku Husi SNC Avizu Legal husi SNC Asesu ba rejistrasaun SNC Transparénsia ka Lae? SNC nia servisu kualidade ka lae? Rekomendasaun

INTRODUSAUN Problema rai Iha Timor-Leste sai hanesan dezafiu boot. Dezde ukun rasik an Governu Timor-Leste ho parseiru internasionál sira halo ona intervensaun oioin ho objetivu atu haforsa sistema administrasaun rai, maibé nafatin sei iha problema barak. Peskiza ne’e foka ba programa rejistrasaun rai husi Sistema Nasionál Cadastro (SNC), no identifika saida mak forsa no frakeza husi prosesu rejistrasaun rai inklui impaktu ba komunidade sira nia direitu ba rai. Asesu no direitu ba rai importante liu atu asegura direitu báziku ba sidadaun hotu-hotu, Iha Timor-Leste problema rai nafatin iha dezafiu boot. Dezde tempu ukun rasik an Governu Timor-Leste hamutuk ho parseiru internasionál sira halo ona intervensaun oioin ho objetivu atu haforsa sistema administrasaun rai, maske halo ona esforsu hirak ne’e administrasaun rai iha Timor-Leste nafatin iha problema barak. Relatóriu peskiza ida ne’e, buka identifika saida mak forsa no frakeza husi prosesu rejistrasaun rai ne’ebé SNC implementa, no nia impaktu ba ema no komunidade sira nia direitu ba rai. - Rezolusaun governu 28/2013 hodi autoriza kontratu ba kompañia privadu GMNH no ARM-APPRIZE husi Portugal ho osan montante $57,2 millaun, atu halo registrasaun rai iha Timor laran tomak.

OBJETIVU PESKIZA Atu hatene kona ba esperiénsia komunidade iha prosesu rejistrasaun rai Atu hatene saida mak vantajen no dezvantajen husi projetu SNC Buka hatene impaktu rejistrasaun rai ba komunidade no oinsá partisipasaun ema vulneravel sira (feto, ferik, katuas, ema ho defisiénsia no oan kiak sira). Impaktu rejistrasaun rai ba ema komunidade no ema vulneravel sira. Liuliu foka ba asuntu: konflitu, partisipasaun ema vulneravel, ferik, katuas, oan kiak no feto faluk iha prosesu rejistrasaun rai inklui buka hatene prosesu sukat rai uma lisan sira mak oinsa. ========================

Pedidu Asesu Dokumentu Estudu Kazu Kle’an iha Covalima METODOLOJIA Análiza legal Pedidu Asesu Dokumentu Estudu Kazu Kle’an iha Covalima Monitorizasaun ba Publikasaun Mapa (Munisipiu 9, Area Kolesaun 122) Monitorizasaun ba Enkontru Públiku (15) Analiza ba Deklarasaun (10,652) Entrevista (54) INFO: ami buka info ba SNC maibé sira taka an no la kopera di'ak hanesan grava, intervista no asesu ba dokment

Konseitu rejistrasaun rai no Administrasaun Rai ADMINISTRASAUN RAI IHA TIMOR-LESTE Konseitu rejistrasaun rai no Administrasaun Rai Vantajen rejistrasaun rai Dezvantajen rejistrasaun rai A. Konseitu rejistrasaun rai no Admnistra… Rai Iha Timor-Leste dala barak ita rona ema dehan “rai la bele iha oan” atu hatudu katak rai ne’e limitadu, no tenke fahe ba funsaun barak. Administrasaun rai iha objetivu atu regula Direitu no Dever atu asesu no uza rai. Prosesu administrasaun rai la’ós prosesu neutru. Administrasaun rai nakonu ho podér no interese no bele halo fraku ema nia direitu. Ezemplu iha tempu koloniál (fó benefísiu ba malae-mutin no okupasaun duke Timor oan sira) Administrasaun rai bele halo husi estadu (liu hosi lei sira no entidade públiku) Bele mos halo husi komunidade tuir sira nia regras rasik. Vantajen rejistrasaun rai Iha serteza ba sé mak iha Direitu, no direitu tipu saida, ba rai. (Ezemplu nudár na’in, ka direitu uza de’it). Bainhira halo ona prosesu rejistrasaun rai, ita hatene sé mak iha direitu ba pársela rai ida no iha baze de dadus no atu hatene direitu tipu oin-oin. Dezvantajen mak; Bainhira se ema la halo Deklarasaun ba rai ne’ebé nia sente katak nudár nain Iha risku boot bele lakon rai Bainhira prosesu rejistrasaun la fó dalan atu feen no la’en halo rejistrasaun hamutuk, no sempre tau de’it xefe de familia nia naran. Ida ne’e konsentra poder ba la’en sira. Aban bain-rua, karik sira divórsiu ka la’en mate, feto bele lakon direitu ba rai. Kazu seluk; família tomak, uza pársela rai hamutuk, maibé iha prosesu rejistrasaun tau deit ema ida nia naran. Tuir lei, aban bainrua ema ne’ebé tau naran iha direitu forte ba rai ne’e. Ikus mai bele hamosu konflitu entre família (tanba sistema formal rekoñese ema ne'ebé iha naran). Iha area rural balu baliza ba rai la klaru tanba rai boot no komunidade sira komprende malu e la iha konflitu. Bainhira hala’o rejistrasaun rai, ema haksesuk malu tanba lakohi lakon rai

ISTÓRIA REJISTRASAUN RAI IHA TIMOR-LESTE Rai lisan (rai husi uma lisan), ou “Rai adat” Administrasaun rai Governu koloniál Portugal no Okupasaun Indonesia Timor-Leste Ukun Rasik An Depois Lei 1/2003 Ita Nia Rai (2008-2012) Fontes: - Daniel Fitzpatrick 2002 ‘Land Claims in East Timor’ pájina 148, Hare’e diskusaun kona-ba títulu tempu Indonesia nian iha Fitzpatrick 2002 ‘Land Claims in East Timor’ pájina 95-101 ISTORIA REJISTRASAUN RAI Rai barak iha Timor-Leste nu’udar Rai lisan. Dala barak ema bolu mós ‘Rai komunidade’ ka ‘rai adat’. Liafuan hirak ne’e hotu iha ninia dezafiu. Iha relatóriu ida ne’e uza lia fuan ‘rai lisan hodi hatudu rai hotu ne’ebé jere ka ukun husi komunidade lokál tuir komunidade ninia prátika no kostume PORTUGAL: prosesu administrasaun rai hahú husi governu koloniál Portugal. Rejistrasaun rai atu fó direitu ba individual de’it no Timor-oan tomak lae. Ema balu de’it ho ligasaun ba governu koloniál mak hetan títulu ba rai liu hosi rejistrasaun rai. Administrasaun portugues hasai Titulu hamutuk 2.843. iha tinan 1964 timor oan nain 10 mak hetan titulu INDONESIA: Okupasaun Indonézia rejistrasaun rai no fo titulu hamutuk 44.091 ba ema individual deit. Timor barak lae. 30% husi titulu nee ho korupsaun no forsa UKUN RASIK AN: Timor-Leste nudár nasaun independente problema rai sai dezafiu boot. Presiza sistema jere rai ne’ebé bele rezolve injustisa sira akontese iha tempu kolonial no okupasaun Indonesia. Primeiru Governu hahu prosesu rejistrasaun ho lei 1/2003, ne’ebé haree deit ba titulu sira ne’ebé eziste tiha ona iha tempu uluk, maibé la iha susesu 2008- 2012 hahu ho programa foun ho naran Ita Nia Rai (INR) projetu husi USAID, ho orsamentu USD 10 millaun. INR servisu hamutuk ho Ministériu Justisa halo rejistrasaun rai ba parsela hamutuk 50,614 ho total deklarasaun 54,5589. INR : halo rejistrasaun rai iha kapital munisipiu, iha area urbana (vila laran), no area seluk ne’ebé besik vila. INR la tama ba area rai lisan tanba bazeia ba rekomendasaun lubuk ida katak rejistrasaun rai lisan bele kria problema barak. Rejistrasaun rai lisan difísil no presiza prosesu ne’ebé apár ba situasaun lokál. SNC : Iha 2013 Ministériu Justisa ho apoiu Konsellu Ministru, hahu fali Sistema Nasional de Cadastro (SNC). SNC nudar programa governu ne’ebé entrega ba kompania privadu rua: Grupo Media Nacional Holding (GMN-H) Timor-Leste, no ARM-APPRIZE husi Portugal. Governu fó fiar ba kompañia rua no asina kontratu ho orsamentu USD 59 millaun, prosesu nee la iha tenderizasaun. Rejistrasaun rai husi SNC komesa fali 2014 iha area pilotu iha Covalima no Oecusse, no agora la’o hela iha munisipiu 12 no RAEOA. Iha Outubru 2018 Diretór projetu hateten ba mídia katak sukat ona parsela rai liu 218,000.16 Tuir planu katak SNC sei hala’o rejistrasaun rai to’o Dezembru 2019 no sei kobre Timor-Leste tomak.

Fó kontratu direita tuir rezolusaun governu 28/2013. PROGRAMA SNC Kompania rua: GMNH (Timor-Leste), ARM-APPRIZE (Portugal) $57.2 millaun Fó kontratu direita tuir rezolusaun governu 28/2013. SNC : Iha 2013 Ministériu Justisa ho apoiu Konsellu Ministru, hahu fali Sistema Nasional de Cadastro (SNC). SNC nudar programa governu ne’ebé entrega ba kompania privadu rua: Grupo Media Nacional Holding (GMN-H) Timor-Leste, no ARM-APPRIZE husi Portugal. Governu fó fiar ba kompañia rua no asina kontratu ho orsamentu USD 59 millaun, prosesu nee la iha tenderizasaun. Rejistrasaun rai husi SNC komesa fali 2014 iha area pilotu iha Covalima no Oecusse, no agora la’o hela iha munisipiu 12 no RAEOA. Iha Outubru 2018 Diretór projetu hateten ba mídia katak sukat ona parsela rai liu 218,000.16 Tuir planu katak SNC sei hala’o rejistrasaun rai to’o Dezembru 2019 no sei kobre Timor-Leste tomak.

BAZE LEGAL BA PROSESU REJISTRASAUN RAI Lejislaun sukat rai Naran Lei 1/2003 Rejime Juridiku kona-ba soin metin iha fatin: Parte I Dekretu lei 27/2011 Rejime atu Regula Nain ba Ben Imóvel ne'ebé la iha disputa Diploma Ministérial 16/2011 Prosesu sukat rai (levantamentu Kadastral) Diploma Ministérial 23/2011 Prosesu konversaun deklarasaun (Dip. Komplementar) Diploma Ministérial 45/2016 Prosesu sukat rai Diploma Ministérial 46/2016 Kadastru Nasional Propriedade Lei 13/2017 Rejime espesial titularidade bein imovel Dip. Minist. 15/2018 Prosesu Atualizasaun dadus Kadastru Lei 10/2011 Kodigu Sivil Baze legal ba Rejistrasaun rai Programa INR ho baze legál hosi Dekretu-Lei 27/2011 (DL iha objetivu rua: 1. atu harii baze legal ba prosesu foti dadus. 2. atu fó protesaun legal ba parsela rai ne’ebé identifika iha prosesu sukat rai no la iha disputa.) Diploma Minist 16/2011 (konaba Prosesu sukat rai) Diploma Minist. 23/2011 (konaba Prosesu konversaun parsela rai ne’ebé sukat ba Kadastru Nasional Propriedades) Programa SNC nafatin uza baze legal hanesan Dek. Lei 27/2011 no iha tinan 2016 hamosu tan Diploma Ministeriál foun rua (Diploma Ministeriál 45/2016 no DM 46/2016). Iha 2017 Parlamentu Nasionál aprova Lei 13/2017, ho naran Rejime Espesiál ba Definisaun Titularidade Ben Imóvel, ka Lei de Terras. Lei ida ne’e lori alterasaun balu ba prosesu rejistrasaun rai Estabelese kritériu legál atu rezolve disputa rai no hamosu konseitu foun Propriedade komunitária no zona protesaun komunitária hodi proteje rai lisan ka rai kustumariu Iha mós lejizlasaun seluk ne’ebé, maske la ko’alia diretamente kona-ba rejistrasaun rai, maibé iha impaktu ba prosesu ne’e. Dekretu-Lei 32/2008 ne’ebé regula prosedimentu administrativu, no Lei 10/2011(Kódigu Sivíl ) nudar ezemplu rua ba lejizlasaun seluk ne’ebé tenke konsidera iha prosesu rejistrasaun rai

Artigu xave balun iha lei 13/2017 Igualdade ba direitu sira (Direitu hanesan ba mane no feto) Artigu 5 Devér hodi respeita grupu Vulneravel sira Artigu 23 Estabelese Konseitu Zona Protesaun Komunitária Artigu 27 Estabelese konseitu Propriedade komunitária Artigu 29-35 Regula Prosesu Kadastru nasionál Artigu 32.3 Ema hotu iha direitu livre atu hatama deklarasaun Artigu 32.7 Deklarasaun ba tituláridade hamutuk entre feen no la’en Artigu 4; sei asegura ho kondisaun hanesan ba mane no feto no bandu kualker forma atu halo diskriminasaun ba titularidade asesu, jestaun, administrasaun, goza, transferensia ka dispozisaun bein imovel nian Artigu 5; entidade sira neebe responsavel ba aplikasaun lei ida nee iha obrigasaun atu respeita nesesidade espesial grupu vulneravel sira nian no tenke foti medidas hotu-hotu hodi garante informasaun adekuadu, konsulta no partisipasaun husi grupo sira nee promove direitu Igualdade no la iha diskriminasaun Artigu 23; ZPK. area neeb estadu fo protesaun ho objetivu atu salve interese komun husi Komunidade lokal sira Artigu 27; PK bein imovel neebe tuir komunidade lokal ida konsidera katak partense ba komunidade tomak neebe sira uza hamutuk husi grupu, individu balu ka familia no haktuir uza ba rai tuir kostume lokal Artigu 32.3; labele bandu ema ruma atu aprezenta deklarasaun titularidade konaba rai pedasuk neebe nia hatene katak nia mak nudar Titular Artigu 32.7; tenke fo insentivu ba deklarasaun titularidade hamutuk entre feen no laen

PROSESU REJISTRASAUN RAI Tenke tuir prosesu ida ne’e atu garante legalidade prosesu rejistrasaun rai. Bainhira La tuir prosesu ka etapa hirak nee bele dehan prosesu rejistrasaun illegal. Prosesu ida ne’e elabora ho klaru atu asegura partisipasaun no asesu ba prosesu tomak rejistrasaun rai tuir Lei.

ANALIZA BA SNC NIA KUALIDADE SERVISU

INFORMASAUN PUBLIKU MENUS Ema barak nafatin la komprende konsekuénsia jurídiku ba ema ne'ebé la partisipa iha rejistrasaun rai 1. Ema barak la partisipa iha enkontru komunitária 2. SNC nia aprezentasaun la kompletu no komplikadu 3. SNC ninia matéria no publikasaun menus informasaun xave Informasaun públiku importante tanba hanesan atividade xave ba prosesu rejistrasaun rai tomak. Bainhira ema la hatene katak rejistrasaun rai la’o daudauk iha sira nia fatin ka la hatene sira nia direitu no obrigasaun iha prosesu rejistrasaun rai, signifika katak sira la bele asesu didi’ak ba prosesu rejistrasaun rai Peskiza hatudu katak Ema barak nafatin la komprende konsekuénsia jurídiku bainhira la partisipa iha rejistrasaun rai Tanba… 1. Ema barak la partisipa iha enkontru komunitária (- enkontru mane mak domina) 2. SNC nia aprezentasaun la kompletu no komplikadu Porezemplu uza linguajen tekniku no difisil, Tempu badak liu, No la hato’o informasaun balu ne’ebe loloos importante liu 3. SNC ninia matéria no publikasaun menus informasaun xave Porezmeplu: la dun esplika klaru katak feen la’en bele halo deklarasaun hamutuk no la esplika liu kona-ba direitu halo deklarasaun ba propriedade komunitaria

AVIZU LEGAL Peskija hatudu katak SNC la kumpre rekizitu legál kona-ba avizu legal iha Jornal da República. SNC halo ona rejistrasaun molok publika avizu ofisiál. Porezemplu iha Munisipiu Aileu publikasaun mapa ba Area Kolesaun 10 hahú loron 04 Outubru 2018 maibé publika iha Jornál da Repúblika foin halo iha loron 31 Outubru 2018. Tuir lei loloos publika uluk mak foin hahu prosesu publikasaun mapa.

ASESU BA REJISTRASAUN RAI Peskiza hatudu katak komunidade barak hetan limitasaun ba sira nia asesu ba prosesu rejistrasaun rai. Iha kazu balu la fó dalan ba ema atu sukat rai ne’ebé estadu mós deklara. La fasil ba ema hotu atu verifika sira nia deklarasaun La fasil ba ema ne’ebé hela dook atu verifika deklarasaun

PROGRAMA SNC MENUS TRANSPARENSIA Programa SNC menus transparensia no akuntabilidade nune’e mós iha risku hodi halakon ema nia direitu nain ba rai. Entrega kontratu la transparente Prosesu avaliasaun ba rezultadu programa la klaru Informasaun kona-ba programa SNC ninia lala’ok taka ba públiku La fahe informasaun regular kona-ba rezultadu servisu. Entrega kontratu la transparente Prosesu avaliasaun ba rezultadu programa la klaru - Entrega kontratu ho valor boot maibé mekanizmu ne’ebe mak Governu RDTL uza atu halo avaliasaun ba kualidade implementasaun husi programa la klaru. - Informasaun kona-ba programa SNC ninia lala’ok taka ba públiku - Maske Dekretu Lei 32/2008 hateten estabelese prinsipiu administrasaun nakloke (aberta) maibé SNC La fahe informasaun regular kona-ba rezultadu servisu. - Programa INR uluk sempre publika informasaun estatistika fulan fulan ne’ebe esplika deklarasaun hira ne’ebe mak halo husi feto, hira mak halo husi estadu, grupu nsst. Agora SNC la halo ona. - Sistema hanesan ne’e susar ba publiku no sosiedade sivil atu hatene klean kona-ba prosesu sira.

REJISTRASAUN NE’EBE SNC HALO KUALIDADE KA LAE? Info. ba publiko no ba komunidade menus liu Fokus ba kuantidade duke Kualidade Laiha avaliasaun independente ba SNC nia servisu Husi informasaun hirak ne’e hotu bele hatudu katak iha problema barak ho kualidade prosesu rejistrasaun rai ne’ebe implementa husi SNC. Se ema laiha asesu ba prosesu rejistrasaun rai no laiha informasaun kona-ba konsekuensia juridika husi prosesu rejistrasan rai, Signifika katak ema bele lakon sira nia direitu ba rai. Alende ne’e ami identifika problema seluk katak iha menus de koordenasaun entre SNC no DNTPSC. Uluk programa INR la’o ketak no husi

REKOMENDASAUN Rekomenda ba Ministériu Justisa: 1. Hadi’a enkuadramentu legál sira rejistrasaun rai, tuir kontextu Timor-Leste 2. Asegura transparénsia prosesu rejistrasaun rai Rekomenda ba DNTPSC no SNC 3. Hadi’a prosesu informasaun Públiku no Avizu legál 4. Hadi’a prosesu hodi ema hotu iha asesu ba rejistrasaun rai 5. Asegura prosesu rejistrasaun ho kualidade no transparénsia Rekomenda ba Parlamentu Nasionál 6. Husu ba Governu tenke halo avaliasaun external ba programa SNC molok aprova tan orsamentu ba programa SNC. 7. Aselera prosesu hadi’a enkuadramentu legál sira ba prosesu rejistrasaun rai. Rekomendasaun ba Ministériu Justisa: 1. Hadi’a enkuadramentu legál sira hodi asegura prinsípiu rejistrasaun rai ne’ebé sustentável, transparente, inklusivu no apár ho kontestu Timor-Leste 2. Asegura transparénsia prosesu rejistrasaun rai Rekomendasaun Ba DNTPSC no SNC 3. H adi’a prosesu informasaun Públiku no Avizu legál 4. H adi’a prosesu hodi asegura katak ema hotu hotu iha asesu ba prosesu rejistrasaun rai 5. Asegura prosesu rejistrasaun ho kualidade no transparénsia 6. Hadi’a prosesu atu hamenus potensiál konflitu Rekomendasaun ba Parlamentu Nasionál 15. Asegura katak Governu tenke halo avaliasaun external ba programa SNC molok atu aprova tan orsamentu ba programa SNC. 16. Aselera prosesu hadi’a enkuadramentu legál ba prosesu rejistrasaun rai.

OBRIGADO La’o Hamutuk