1 Fevreiru 2019 Aprezentasaun LH ba Sosiedade Sivíl kona-ba Projetu Greater Sunrise Organiza husi Fongtil Dili, 1 Fevreiru 2019.

Slides:



Advertisements
Apresentações semelhantes
12 Missão da SEFA Realizar a Gestão Fazendária com Justiça Fiscal e Cidadania, contribuindo para o desenvolvimento econômico, social e ambiental do Estado.
Advertisements

Sistema Prisional 2010 Alexandre Betzios André Novaski
1 As atribuições da Superintendência de Fiscalização do Abastecimento estão definidas no art. 32 do Regimento Interno da ANP.
A Recente Crise Económica e Financeira
Obstáculos ao desenvolvimento
Painel III Planos de Gestão do Risco Perspectivas e Expectativas
FORTALEZA, CEARÁ. BRASIL DE JUNHO DE 2010.
São Tomé e Príncipe, de 3 a 6 de Dezembro de 2012
E STATUTO D ATA / PROSESSO KOLEKSAUN MAPA Dadus signifika hanesan notas husi akumulasaun faktus. Dadus hanesan modelu husi DATUM, nebe mai husi liafuan.
8º Encontro da Qualidade da RBMLQ-I Registro de Objeto Gustavo Kuster Inmetro/Dqual/Dipac Petrópolis, 14 de abril de 2010.
PROJETO PEQUENOS LITERATOS IAN REINALDO DAMASCENO DE MORAIS.
ATIVIDADE INDUSTRIAL NA ÁFRICA
20 de Maio de 2006 COMEMORAÇÃO DOS 4 ANOS DA INDEPENDÊNCIA DE TIMOR LESTE Escola Básica 2.3 Padre Vítor Melícias Maio de 2006.
Semináriu Universidade Monash
Timor Leste LNG Meihi Realidade no Dezafiu Lansamentu Relatoriu La’o Hamutuk 18 Fev 2008 SERN Secretário de Estado dos Recursos Naturais.
PREVENSAUN NO KONTROLO BA TABACO IHA TIMOR LESTE
Data Basiku Totál área rai nian 377,923 kilómetru kuadradu (ai-laran: 66.4%, rai ba to’os no natar: 12.6%) (2005/2006)* Populasaun Tokon (2006)*
Analiza Proposta Orsamentu Jerál Estadu 2015
NOVO ACORDO ORTOGRÁFICO 2010 HISTÓRICO Professora: Márcia Cristiane da Silva Galindo.
V SUPRE Belo Horizonte - Junho Good morning everyone
Briefing GRB ba PN Juvinal Inacio Ze B. Dias-Charlie Scheiner La’o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da.
Dr Brett Williams Brett G Williams Law Office, Sydney
Escola Básica Sebastião da Gama
NOROESTE NORTE CAMPOS GERAIS CAMPOS GERAIS CENTRO SUL CENTRO SUL OESTE LESTE
Apresentasaun Grupo : 1. Domingos Bento Pereira 2. Norberto Belo 3. Sebastiao Domingos Freitas Belo 4. Ambelita Marques 5. Joni Lopes ICT Trainee UNDP-Minister.
Potenciar o Turismo no Núcleo Urbano Antigo do Seixal 4.maio.2015
MODAIS ALTERNATIVOS E PRÁTICAS SUSTENTÁVEIS
Escola Superior de Guerra
deve no topiku spesial Imprestimus no sustentabilidade
1 INVESTIMENTO NOS SECTORES CHAVES NA ÁREA DO AMBIENTE A República de Angola concebeu um amplo programa que se estende de 2000 ao ano É neste Âmbito.
Desenvolvimento Regional. RODOVIAS FERROVIA OESTE - LESTE FERROVIA FCA HIDROVIA PORTOS B R B R B R A L A G O A S ESP Í RITO.
Timor-Leste Studies Association (TLSA)
Pergunta peskiza nian, métodu ho instrumentu
Aprezentasaun La’o Hamutuk iha Semináriu organiza hosi Plan Internasionál Timor-Leste Aileu, 10 Jullu 2015.
Sem fins lucrativos e com abrangência nacional, o Instituto Equipav é responsável pela estratégia e monitoramento dos investimentos sociais do Grupo Equipav.
Aquisição e Arrendamento de Imóveis Rurais por Estrangeiros
Peskiza kona ba prezervasaun
O papel do Tribunal de Contas no apoio à sustentabilidade econômica dos municípios do Brasil.
Enkontru Públiku Juvinal Dias Peskizadór Ekonómiku no Rekursu Naturais La’o Hamutuk Instituto ba Analiza no Monitor Desenvolvimento iha Timor-Leste Efeitu.
Sunrise LNG iha Timor-Leste Mehi, Realidade no Obstaklu sira La’o Hamutuk Fevereiru 2008.
ANÁLISE DAS ALTERAÇÕES DO CÓDIGO FLORESTAL (PL 1.876/99) JOSÉ HUMBERTO CHAVES Gerência de Planejamento Florestal Serviço Florestal Brasileiro
Os desafios da regulação no Brasil: a visão da ARSBAN Urbano Medeiros Lima Diretor – Presidente Curso de Regulação: teoria e prática 10/07/08.
AUDIÊNCIA CAPADR – 24/05/2011 ABRACAL Lei Nº , de 03 de Março de Dispõe sobre a instituição do Dia Nacional do Calcário Agrícola. A PRESIDENTA.
Divulgação de Resultados 1º Trimestre Abril, Abril, 2012.
Halo Planu. Regra durante hala’o workshop SERVISU UMA Hakerek oinsaa ba futuru hau bele hetan fiar husi ema seluk hodi organiza hau nia eventu desportu.
MUNDO 2007 FONTE: OMS acesso maio 2009 Casos Novos Total: Brasil: 2,0/2,4– Nepal: 1,6/1,2 – Timor Leste: 1,7/1,2 17 países > 1000.
CÂMARA PARA ASSUNTOS DE TRANSPORTE E LOGÍSTICA DA FIESC 20/03/2014.
16 A 19 DE MAIO DE 2016 JARAGU Á DO SUL - SC. Saneamento Básico: um direito de todos. “A visão dos trabalhadores sobre o acesso ao saneamento no Brasil”
A experiência da BIREME na implementação dos Espaços Colaborativos – ECO 25ª Oficina de Trabalho Interagencial Brasília 31 de outubro de 2012.
Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste
II REUNIÃO DA CORDENAÇÃO DA REDE ePORTUGUÊSe PREPARADO PELO: 1. FRANCISCO PEREIRA DO REGO 2. VITALIANO JOSE DA SILVA LEONG 3.JUSTINO DE ARAUJO 18 DE SEPTEMBER.
1 BRASIL AGENDA PARA O SAIR DA CRISE APRESENTAÇÃO Brasília, 2016 Este documento foi desenvolvido tendo como referência a publicação Regulação.
COMPOSIÇÃO DO CONSELHO MUNICIPAL DE POLÍTICA TERRITORIAL.
Eleisaun Prezidensial 2017
LOCALIZAÇÃO E COORDENADAS GEOGRÁFICAS
La'o Hamutuk iha Enkontru Públiku
Formalizasaun Klubu.
Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 13 Juñu 2017
Juvinal Dias Peskizadór La’o Hamutuk
PARTE II SISTEMA NACIONAL DE ARQUIVOS DE TIMOR LESTE
Aprezentasaun husi La’o Hamutuk 14 Novembru 2017
Quem Somos... Somos uma Entidade não governamental, sem fins economicos, constituída em 15 de julho de 2007, com sede em Simões Filho – Ba. Teve a sua.
Austrália Nomes dos alunos :Marlyson,Leticia,Paula e Maydilla.
ISO A primeira norma internacional sobre Compras Sustentáveis: para alcançar as melhores práticas.
Bee no Saneamentu INKLUSIVU Ba Seminariu
ZCP – ZONA COMERCIAL PREDOMINANTE
“Observasaun no Analiza ba Politika Governu Iha Orsamentu Jeral Estadu” La’o Hamutuk Dili, 3 Maiu 2019.
Aprezentasaun ba membru RDDU no Partisipante sira
REJISTRASAUN RAI IHA TIMOR-LESTE Analiza ba Impaktu husi SNC
28 de setembro de 2019.
Transcrição da apresentação:

1 Fevreiru 2019 Aprezentasaun LH ba Sosiedade Sivíl kona-ba Projetu Greater Sunrise Organiza husi Fongtil Dili, 1 Fevreiru 2019

INFORMASAUN NO FAKTU KONA-BA PROJETU GREATER SUNRISE

Disputa Sunrise no Fronteira Maritima Kompañia Australianu sira komesa buka mina iha Sunrise iha inísiu 1970, Woodside deskobre GS iha 1974, hafoin Australia no Indonézia fahe ita nia rekursus tasi laran nian, la inklui Portugal. Iha 1989, sira taka “Timor Gap” atu fahe ilegalmente rekursu okupadu sira iha Área Dezenvolvimentu Konjunta nian. Tratadu CMATS 2006 entre TL no Australia bandu diskusaun fronteira maritima ba tinan 50. Nia fahe reseita produsaun ‘upstream’ husi Sunrise nian ba 50-50.

Kontinuasaun… Australia tau uluk ninia kaan-teen ba mina duke ninia respeitu ba viziñu sira nia soberania ka direitu internasionál. Bazeia ba prinsípiu sira iha UNCLOS, TL mak na’in ba area hotu iha norte husi liña klaran (median) nian. Iha Janeiru 2017, Australia simu Timor-Leste nia pedidu atu kansela Tratadu CMATS. Nasaun rua asina tratadu fronteira foun iha Marsu 2018.

Tratadu Fronteira Maritima 1 Fevreiru 2019 Tratadu Fronteira Maritima Seidauk ratifika. Lina markasaun iha mapa ida ne’e, muda liña disputa sira seluk, no kria fronteira atu rekoñese TL nia soberania. PN Australia hahú ona prosesu, TL seidauk.

OPSAUN SIRA KONA-BA DEZENVOLVIMENTU KAMPU GREATER SUNRISE Lori gas ba Darwin, Australia no halo prosesamentu iha planta LNG ne’ebé eziste ka harii-foun. Halo prosesamentu planta LNG namlele (floating) iha tasi leten. Lori gas mai Timor-Leste no halo prosesamentu iha planta LNG foun iha Timor-Leste. La’o Hamutuk nia sujestaun Presiza iha estudu imparsiál ba kustu, benefísiu no risku sira, nune’e maximiza benefísiu no minimiza kustu no risku sira ba povu TL.

Kustu husi TimorGAP no Reprezentante Espesiál TL Sr. Xanana Gusmão Gastu iha Upstream biliaun $15, Governu uza esperiénsia Bayu Undan nia, maske sira iha númeru; biliaun US$14.5. Gastu iha downstream biliaun $7.5 ba kustu kapitál no 2.4 ba kustu operasaun. Total husi gastu ba Projetu GS husi Governu maizumenus biliaun $24.

Kontinuasaun… Númeru gastu sira ne'ebé mensiona antes mai husi TimorGap ne'ebé promove projetu. TimorGap fó sai númeru no espetasaun optimístiku hodi justifika sira nia konkluzaun antes. Tanba ne’e iha nesesidade atu iha estudu imparsiál hodi hetan dadus kredivel kona-ba kustu, benefísiu no risku sira ba Povu TL.

Hola partisipasaun iha Greater Sunrise TL sei selu tokon $650 ba ConocoPhillips no Shell atu hola partisipasaun 56.56% iha Konsorsiu Sunrise. Parseiru rua seluk, Woodside no Osaka Gas, lakohi investe iha pipa ba Beaçu no planta LNG ne’ebá, maibé karik sira mantén bainhira Timor-Leste selu investimentu hotu. Ka sira mós sei fa’an sira nia partisipasaun.

Kontinuasaun… Investimentu ne’e sei han dolar biliaun balu, no hamenus TL nia parte reseita husi Sunrise upstream husi 80% ba 70%. Bele hafraku governasaun di’ak, loke dalan ba maladministrasaun ka korrupsaun. Karik ita labele hetan benefísiu boot, hanesan empregu – maibé kustu no risku ambientál, finansiál, no sosiál seidauk hetan analiza kle’an. Akordu rua ne’e laiha transparénsia, akontabilidade, ka fiskalizasaun previa. Seidauk iha hanoin kona ba oportunidade ne’ebé ita lakon, ka opsaun seluk realistíku no sustentável liu.

Folin hira ba projetu Tasi Mane? Despeza barak seidauk tama iha projesaun OJE sira. Númeru mean sira iha inserteza, bele aumenta.

Empregu durante faze konstrusaun

Faze projetu nia moris Konstrusaun: tinan 3-6, fatin servisu 2000 Preparasaun fatin: Luoron,edifísiu, hamoos-rai, eletrisidade, bee, portu no sira seluk Heliportu, uma ba traballadór sira, tratamentu ba Foer Komponente ba prosesamentu gas se halo iha rai seluk no tula lori tama mai. Operasaun: tinan 30-50, fatin servisu 200-300 Ne’e sei akumula lixu estragus, kímika-venenu sira, nomos kria Poluisaun ba anin, rai no bee. Bainhira gas uza hotu tiha, planta la folin ona no kompañia se husik hela tiha. Timor- Leste tenke asegura katak kompañia sira se la lao hela ho estragu no lixu sira ne’e.

Envolvimentu ekonomia Lokál Rekruta traballadór Timor-oan, liu-liu iha faze konstrusaun hahú ho servisu ne'ebé selu ho uitoan de’it. Sosa material husi fornesimentu lokál, maibé oras ne’e daudaun fornesimentu lokál uitoan de’it Uza apoiu servisu husi negósiu lokál sira, inklui seguransa, transporte, uma no ai-han ba traballadór estranjeiru sira. Bainhira konstrusaun hotu, planta sei sustenta an rasik, hodi fó servisu ba maizumenus traballadór na’in 200.

Informasaun Sala no faktu sira kona-ba Greater Sunrise Kompriensaun Sala Faktu loloos Timor-Leste sei sosa partisipasaun (ka stock /ekidade / ações / asaun / saham) iha ConocoPhillips no Shell. Kompañia sira ne’e konkorda ona atu fa’an sira nia parte iha Konsorsiu Sunrise nian ba Timor-Leste. Modelu negósiu hanesan ne’e la’ós sai buat ne’ebé foun iha indústria petróleu nian. Maibé, atu hola parte iha konsorsiu la hanesan bainhira ita sosa kompañia ida nia asaun ka stock ne’ebé fasil atu fa’an fila fali no lahó obrigasaun tan. Partisipante sira iha konsorsiu hanesan ne’e iha kompromisu ona atu investe dolar biliaun balun tan no mós fahe responsabilidade hodi jere projetu. Bainhira troka na’in husi konsorsiu ne’e, tenke hetan aprovasaun husi partisipante sira seluk. Iha mundu tomak, poténsia ba projetu petróleu barak mak iha lukru aas liu duké Greater Sunrise. Nune’e, posibilidade boot katak kompañia lejítimu sira ho esperiénsia sei la iha interese iha Sunrise bainhira sira la hetan priviléjiu espesiál.

Kontinuasaun… Kompriensaun Sala Faktu loloos Timor-Leste tenke harii parte hotu husi Projetu Tasi Mane ne’ebé proposta hela hodi lori pipa Sunrise mai Timor-Leste. Kadoras Greater Sunrise no Projetu LNG, presiza infrastrutura iha kampu tasi-laran Sunrise nian; presiza mós kadoras gas nian iha tasi okos no planta LNG, no kais ba ró boot sira iha Beaçu. La presiza auto-estrada iha kosta súl, refinaria iha Betano ka base fornesimentu lojistiku iha Suai (Suai Supply Base). Karik kansela no la kontinua ho komponente projetu sira seluk, ne’e la kria obstákulu tékniku ka ekonómiku atu kontinua projetu Beaçu LNG. Komponente ida-idak husi Projetu Tasi Mane tenke deside tuir ninia prosesu keta- ketak, ho análize independente no imparsiál ba kustu, benefísiu no risku.

Kontinuasaun… Kompriensaun Sala Faktu loloos Lei Fundu Petrolíferu en vigor ne’e permite uza parte husi Fundu ne’e hodi investe ba Sunrise. Artigu 15.1 husi Lei Fundu Petrolíferu No. 9/2005 ne’ebé altera ona iha tinan 2011 temi espesifikamente katak investimentu hotu husi Fundu ne’e tenke iha rai li’ur. Parágrafu seluk iha Artigu 15 temi katak másimu 5% bele uza ba ‘investimentu elegíveis seluk’ (ez. buat seluk husi títulu no ekidade sira). Maski alterasaun ba Lei Atividade Petrolíferu karik loke posibilidade atu fó osan husi FP ba TimorGAP, ne’e la altera Lei Fundu Petrolíferu. Parlamentu bele aloka osan liu husi prosesu Orsamentu Estadu hodi investe iha kampu Sunrise (Orsamentu Estadu 2019 ne'ebé hetan veta inklui tokon $650 hodi selu ba ConocoPhillips no Shell, no Fundu Petrolíferu sei finansia 88% ba Orsamentu Estadu). Nune’e hanesan dalan legal ba uza Fundu Petrolíferu atu bele selu parte husi Projetu Sunrise ne’ebé la afeta ba seguransa, transparénsia, no akontabilidade Fundu Petrolíferu nian.

Kontinuasaun… Kompriensaun Sala Faktu loloos Karik Greater Sunrise la prodús reseita no lukru ne’ebé tuir espetasaun, instituisaun ne’ebé finansia projetu (liu-liu Xina) bele fó sansaun todan ba Timor-Leste. Ida ne’e halo ema preokupa, no iha posibilidade katak ne’e loos. Bainhira Kámara Kontas revee akordu empréstimu sira, ne’e sei hamenus perigu ida ne’e. Iha nasaun balu, inklui Sri Lanka, Myanmar no Angola, akordu empréstimu obriga produsaun- na’in sira ba mina no gas tenke fa’an fali ba sira nia kreditór sira ho folin baratu liu duké folin merkadu nian, ka fó dalan ba ajénsia emprestido̒r internasionál sai na’in ba infrastrutura xave. Maski nune’e, se karik projetu sei hetan lukru boot duni, Timor- Leste sei la presiza asina akordu ne’ebé obriga kondisaun todan ba Timor-Leste - no, se karik projetu la hetan susesu, di’ak liu la implementa projetu. Bele hetan informasaun sira tan iha ne’e: http://www.laohamutuk.org/Oil/Sunrise/2019/InformasaunSala23Jan2019te.pdf

Alterasaun ba LAP Hafraku rejime Governasaun Altera Lei Atividade Petrolíferu Kansela fiskalizasaun preventiva iha setór petróleu TimorGAP bele na’in liu 20% Transfere osan direta husi fundu Petrolíferu ba Timor Gap hodi gasta ba atividade petrolíferu maske Lei Fundu Petrolíferu iha kontradisaun

Kontinuasaun… Altera Lei Fundu Petrolíferu (futuru – seidauk proposta) Investe iha Timor-Leste, la'ós li’ur de’it Fó jestaun ba TimorGAP Sai husi Parlamentu nia mandatu, MF no IAB nia okos, transparénsia liu BCTL Investimentu ne’e la'ós líkidu, labele fa’an ka hatene valor Sei hamenus RSE, retornu husi investimentu Akordu finansia ka empréstimu Bele diretamente ba TimorGAP? Husi ne'ebé? Karik labele selu fali, konsekuénsia saida?

Preokupasaun no Rekomendasaun LH nia preokupasaun Seidauk iha estudu kredivel kona-ba kustu, benefísiu no risku sira husi Projetu Tasi Mane no Sunrise. Ita nia ekonomia kuaze totálmente depende ba setór petrolíferu. Fundu Petrolíferu bele hotu lalais liu. Setór sosiál no produtivu abandona ba beibeik.

Kontinuasaun… LH nia rekomendasaun xave: Presiza iha peritu independente atu halo analiza kredivel ba kustu, benefísiu no risku sira husi Projetu Greater Sunrise no Tasi Mane. Halo diversifikasaun ekonómiku, liu-liu investe iha setór sira lais petróleu. Respeita RSE-Rendimentu Sustentável Estimadu atu garantia sustentabilidade FP. Harii kualidade saúde, edukasaun no bee moos ba sidadaun sira. Investe iha setór agrikultura no turizmu.

Obrigadu barak A Luta Kontinua! Bele hetan informasaun tan no atualiza iha La’o Hamutuk nia website http://www.laohamutuk.org La’o Hamutuk nia blog http://laohamutuk.blogspot.com/ Institutu Timor-Leste ba Analiza no Monitor Dezenvolvimentu Rua Martires do Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Mailing address: P.O. Box 340, Dili, Timor-Leste Telephone: +670 77234330 (mobile) +670 3321040 (landline) Email: laohamutuk@gmail.com